Siim & Johanna
Tänase päeva puhul on sobiv postitada üks talvine pulm. Ja ausalt öeldes on natuke piinlik, et viimasest blogipostitusest on möödas juba kolm aastat. Kui tekib küsimus, et mis siis vahepeal juhtus- lapsed juhtusid. Ema roll muutus automaatselt minu prioriteediks ja võtab minult siiani enamus energiast. Siiski üritan vaimse tervise nimel siia-sinna järjest rohkem tööd pigistada. Ma tundsin, et väike vaheldus ja puhkus tegi väga palju head ja nüüd võib siit edasi minna palju parema fotograafina.
Sel talvel oli mul suur rõõm osa saada Johanna ja Siimu salapulmast. See oli päev, mis läks 100% nagu unistatud oli. Maagiliselt ilmus ka lumi, mida jaanuari lõpus naljalt enam polnud. Reaalselt täpselt pulmapäevaks lubati Laulasmaal lumesadu, kuigi nädal enne ja pärast oli täielik sula ja kevad õhus. Täpselt nagu keegi oleks kõrgemalt meid nii väga hoidnud. Kohtusime Johanna ja Siimu Rakvere kodus, kus saime kõik pereliikmed kenasti pildile. Peale seda toimus registreerimine Rakvere Linnavalituses. Kui sõrmused sõrmes, võtsime ette sõidu Laulasmaale. Mida lähemale me Laulasmaa metsadele jõudsime, seda tugevamaks muutus lumesadu. Nagu muinasjuttu oleks sõitnud. Sõrmed ja varbad olid küll koheselt külmast kanged, aga adrenaliin oli nii kõrgel, et ei suutnud kuidagi metsast tulema tulla.
Siiski, meid ootas veel ees Pedaspea iglumaja. Johanna ja Siim süütasid seal posu küünlaid ja jõudsime veel teedki keeta primuse peal. Pruudil oli kõik teematerjal kaasa varutud, aga metsa all ahvatlesid meid mustikavarred ja pohlavarred. Otsustasime kasutada võimalust ja keeta nõiajooki. Ja see tuli tõeliselt maitsev! Peale soojendavat jooki ootas meid toas ees pisikene tort ja tegime seal olemise küünaldega veelgi hubasemaks. Johanna lõpetas õhtu ühe eriti liigutava armastuskirjaga. See päev oli perfektne!
Kerli on fantastiline inimene ja suurepärane fotograaf.
See räägib palju, kui fotograaf suudab luua pingevaba õhustiku, olla oma ideede edastamisel konkreetne, aga sealjuures nii hell. Meie pulmapäev oli täiesti pingevaba, sest Kerli ees olemine ei tekitanud peigmehes, kes ei naudi poseerimist, üldse ebamugavust. Seeläbi sain mina pruudina samuti nautida meie jäädvustamist ja tundmata muret enda kaaslase pärast.
Julgeme Kerlit soovitada nendele pruutpaaridele, kellel on samuti austus ja armastus looduse vastu, sest Kerli leiab looduse parimad küljed alati üles. Isegi see ei hirmutanud mind, kui nädal enne pulmapäeva sadas vihma ja oli sombune.
Oleme siiralt õnnelikud, et saame terve elu Kerli tehtud pilte vaadates meenutada meie salapulma ja neid emotsioone, mida lähedastele teatamine andis. Elagu salapulmad ja fotograaf Kerli! <3
