Keni ja Alinat õnnestus mul pildistada umbes aastake enne pulmapäeva kui nad soovisid teha üks romantiline ja mõnusalt varasuvine kihluse tähistamise pildistamine. Ootasime ära esimesed soojad ilmad ja võtsime täiesti spontaanselt suuna Viimsi poole, et leida esimesed metsad. Võtsin kaasa ka oma elukaaslase, kes ühtlasi ka peigmehe sugulane ning tänu Andule ei olnud seekord ka minu emotsioonid väga stabiilsed ning iga natukese tagant saime kõht kõveras naerda, mis tegi olemise ja pildistamise ütlemata lõbusaks! Seega tookord oli meil maruvahva pildistamine, valgus oli nii maagiline, esimesed kirsid olid õide puhkenud ning metsa all olid jänesekapsadki oma õied maapõuest välja pistnud ning need tekitasid omakorda ühe mõnusa tulukeste maastiku. Kõik oli fantast ja kuidas need kaks kleepuvad ja harmooniliselt teineteisega liiguvad, on lihtsalt ilus! Sõitsime siis pärast pildistamist kodu poole ja järsku Alina pahvatab välja, et Kerli, me tahame sind oma pulma pildistama… sinuga on nii hea! Tohutult lahe! Nii siis läkski. 

 

Pulmapäeval kohtusin pruutpaariga vanalinnas. Ilupiltide jaoks oli meil maru vähe aega, aga siiski jõudsime nii paljudesse kohtadesse. Ja mis kõige kiftim – nad said oma esimese tantsu teha juba enne pidu kui üks muhe noormees kõigile keset tänavat pilli mängis. Mis võiks lahedam olla kui ühed väga ebatraditsioonilised üllatused 🙂 Edasi viis meid tee Viimsi vabaõhumuuseumisse, kus toimus tseremoonia ja pidu. Ilmataat hoidis meid nii hästi, et need pilved, mis ohustasid ja kummitasid terve päev, lasid end valla alles peo viimasel tantsul. Kõik oli lihtsalt imeline ja nii noorpaari nägu!

Mis saab veel vahvamat olla sellel vahval päeval kui sa seod ennast igaveseks ühe inimesega kui see, et kõik läheb sujuvalt, muretult ja lõbusalt. Kerli (ja Andu ;)) oli professionaalne ja teadis täpselt mis hetkel ja mis nurga alt suurepärane ülesvõte klõpsata ning need kvaliteetsed pildid jäävad rõõmustama meid ja loodetavasti ka mitmeid teisi põlvkondi, hehe. Sada punkti kümnest!

Ken
Ken
Peigmees