Aasta tagasi oli armas Mette veel alles kõhubeebi ja müttasime tema vanematega rabas ning leidsime põldudelt palju varasuviseid lilli. Seekord kuidagi saatuse tahtel sattus meile taaskord üks põlluke ette, kust oli just värskelt vili ära koristatud ja umbrohi alles jäätud. Meie õnneks. Ja too õhtu lihtsalt imelisel päikeseloojangul sündisidki taaskord ühed lillelised ja romantilised perepildid. Kusjuures isegi mulle tuli veidike üllatusena kui palju võrratult rõõmsaid ja ilusaid hetki õnnestus pildile püüda, sest krutskeid täis Mette oli üks püsimatuid beebisid, keda kunagi näinud olen, hihi. Siinkohal väike lohutus kõigile lapsevanematele, kes arvavad, et nende lastega on võimatu häid pilte saada. Vaadake ja arvustage ise. 

Kui eelmine aasta beebiootuse pildistamisel käisime, siis jäin juba Kerli tehtud töödega väga rahule. Tal oli tohutult palju ideid ja väga meeldiv suhtlus. Seega sel aastal polnud küsimustki, et teeme suvised perepildid taas Kerliga. Arvestades Mette meeleolu ja püsimatust, siis polnud lootused väga suured ja oleksin ka ainult ühe õnnestunud pildiga rahul olnud. Olin hämmingus neid pilte nähes, sest kuidagi suutis Kerli lihtsalt suurepärased kaadrid välja võluda ja õigeid hetki tabada. Pildid olid nii soojad ja armsad. Ei jõua meie järgmist pildistamist ära oodata

Kaisa