Mäletate, milline hirmsalt tormine, vihmane ja külm ilm oli eile? Sättisin end lõuna paiku pealinna poole teele. Autos oli soe ja mõnus, aga väljas möllas tugev vihm. Ja nagu ma varem manininud olen, siis pole siiani veel ühtki vihmast pulma pildistanud. Niisiis kohtusin Kaidi ja Rasmusega notari juures, kus toimus lepingu allkirjastamine. See pani meid kolme hirmsasti muigama, ses  miljöö ei hiilganud just oma romantilisusega. Õues samal ajal kallas vihma ja tundus juba väga pime. Aga mingi ime läbi ei lasknud me oma tuju morjendada. Seadsime sealt edasi sammud Botaanikaaia poole, sest mõtlesime, et saame seal majas veidikenegi varju vihma ja tuule eest. Mis aga aia ees selgus oli see, et aed oli just 2 minutit tagasi suletud ja hämmingus naisterahvas imestas, et mis me siin küll teeme. Lõpuks kui me nõutult seal seisime ja õlgu kehitasime, siis lasi too naine meid ikkagi aeda sisse ja me olime üliõnnelikud, sest lootusetu olukord muutus just natukenegi lootusandvaks. Päev hämardus kiirelt ja me seadsime sammud pargi poole, et saada tunnikesega oma pildid kätte ning jõuda välja veel enne seda kui kõik uksed automaatselt lukustuvad ja meid sisse jätaks. Natukese jalutamist ja koheselt jäid meile silma meeletult värvilised puud ja põõsad ning ühed karged armastust täis pildid said sündida! Lõpetuseks suutsin ka noorpaari veenda, et lähme selle jubeda tuulega ka randa, sest kui meil juba nii jube ilm on antud, siis peaksime seda täiel rinnal ära kasutama 🙂 Hehe, nad olid väga vaprad ja meil oli üks imetore päev!