Kathi
Pisikesed ja armsad veekogud on ühed minu lemmikud. Midagi sellest tuli mul ilmselt kaasa lapsepõlvest, sest alatihti veetsime vennaga oma päevad kraavides ja puhastasime neid lehtedest, et vesi voolaks puhtalt ja kiirelt. Vahest otsisime palju kive kokku ja ehitasime neist uhked tammid. Midagi rahustavat ja hingepuhastavat selles voolavas vees on. Võib julgelt tõdeda, et lapsepõlve rajad ja idülliline loodus on minusse tugevad juured ajanud ja igas pildistamises peab olema ehedat puutumata loodust ja killuke maagiat. Hehe, Kathi on muidugi imeline materjal, millest saab nii palju ilu välja voolida, et sellel lihtsalt lõppu ei tule!
Kaks asja, mis on minu kui pildistatava jaoks kõige tähtsamad:
1. Mul peab olema mugav.
2. Fotod peavad olema ilusamad kui ma ise.
Kerli sai mõlemaga hakkama rohkem kui suurepäraselt. Mul ei tekkinud kordagi tunnet, et ma ei tea, kuhu astuda, kuhu istuda, kuhu vaadata. Ta juhendas mind täiesti märkamatult. Hakka või uskuma, et ma tean, kuidas kaamera ees käituda 🙂
Ja no need pildid… ebareaalne. Kui vaid kodus peegel ka mulle sellist pilti näitaks… Õnneks on Kerli tehtud fotodega võimalik kõik peeglid ära katta, sest ta jagab neid heldelt 🙂
Kerli teab täpselt, mida ta teeb ja on sealjuures täielikult südamega asja juures. Sellist siirust ja headust kohtab harva 🙂
