Greete & Reigo 9.08.2018

Siit tuli minu esimene saare pulm! Ma ei pinguta üle kui ütlen, et see oli jalustrabavalt vinge. Kuna Pranglile sõidab üle ootuste vähe praame, siis saabusin saarele eelmine õhtu. Noorpaar ja kogu pere oli rakkes ning kõik sebisid veel viimaseid asjatoimetusi. Sõitsime kastikaga mööda saart, vaatasime kõik kohad üle, et pulmapäev laabuks nagu valatult. Järgmisel hommikul ärgates hakkas juba soengute tegemine kell 8 hommikul pihta. Õues oli lämmatav kuumus ja päike. Meeleolu täiesti arusaadavalt kerge ärevustooniga ja noorpaar sai mõtted endale alles siis kui ilupilte tegema läksime. Huuh, siis tuli üks suur rahustav hingetõmme ning nüüd hakkasime seda imelist päeva nautima. Kuigi peigmees kartis, et tal see poseerimise värk kohe üldse välja ei tule, siis mina ütleks vastupidi. Reigo on lihtsalt siuke muhe tüüp. Ei mingit teesklust ega ülepingutamist. Üks kift saare mees! Ja lihtsalt südantlõhestavalt armas oli vaadata kuidas Greete talle nii väga korda läheb. Lihtsalt ilus! Need inimesed sobivad, ma ütleks! 

Laulatus toimus vanas saare kirikus, mille vana hinge õhus nii hästi tunda oli. Pidu läks edasi Prangli Rahvamajas ning õhtu möödus nii vabalt ja harmooniliselt. Ajal polnud erilist tähtsust ja kõik said rahulikus rütmis pidu nautida. Kaskede alleel tehti lustakalt polaroid pilte, kes tantsis peosaalis ja kes tegi pikniku keset muruplatsi. Päikeseloojangul haarasime kaasa lilleneiud ja lillepeiud ning ajasime peigmehe vana paadi ka merele. Kärutasime mööda käänulisi ja auklike teid vana villise ja veel ühe kastikaga randa ja tagasi. Juba see sõitmine saarel oli omamoodi elamus, mis jääb ilmselt elu lõpuni mälusoppi end meenutama. Ja kujutage ette – keegi ei lahkunud sel öösel peolt. Kõik jäid saarele ja see tekitas veel eriti mõnusa kogukonna tunde. Ja hommikul ka ärkas kõik see punt koos ning hakkas esimese asjana kuuma kohvi jooma, kartulied grillima ning kõrvale suitsulesta närima. See poleks nagu päris, sest oli täitsa teistmoodi! Hurraa Greete ja Reigo, teie päev oli vinge!