Urmo ja Katrin jõudsid sel kevadel juba teist aastat järjest minu kaamera ette. Eriti kift oli uudis kui kuulsin, et nad ootavad oma esimest pisipõnni! Pildistama sõitsid nad minu poole Tartu külje alla, kus leidsin Põltsamaa raba kõrval nii palju mõnusaid kohti. Esimesena sai mõnuleda võrkkiiges paksu mustikametsa all… mis aga mõnulemist väga keeruliseks tegid, olid kurjad sääsed, mis koheselt suure parvena meie ümber hakkasid tiirutama. Mitu purki sääsetõrjevahendit ja hea tuju aga ei morjendanud meie õhtut ja nagu lõpuks tulemusest näha, on vaid ülepeakaela rõõmsad emotsioonid. Kui alguses sai kokku lepitud, et seekord lavastust ei tee ja pead ei vaeva stilistikaga, sai siiski täitsa juhuslikult eelmisel päeval leitud üks megakift võrkkiik, mis lihtsalt karjus, et teda kaasa võetaks ning üks kuum tee ja lilled seal kõrval said samuti nii möödaminnes kaasa haaratud 🙂 Kokkuvõtteks olen siiralt õnnelik, et loodus ka vahelduseks positiivset vingerpussi mängib ning kinkis meile selleks päevaks palju sooja, rohkelt õisi ja lopsakat loodust ning selle vahetu ja lõbusa pildistamise veelgi ilusamaks muutis.